17-aastane Eesti modell Kätlin Aas vihkab shoppamist.
Mis sul praegu käsil on: kus oled ja mida teed? Hetkel on modellindusest puhkus. Olen Eestis, käin koolis ja tegelen tantsimisega. Elu on suht kiire, kuna mul on hetkel palju võistlusi. Hiljuti sai võit koju toodud. Kas olid enne seda kui sind "avastati" ka modellitööle mõelnud/unistanud sellest? Olin mõelnud, et oh suht lahe, aga et see ei ole minu jaoks.
Kas sa oled pigem foto- või catwalki modell ? Eelistan rohkem catwalki, kuna seal saab rohkem teiste modellidega suhelda. Ühel pildistamisel ei ole tavaliselt korraga mitu tüdrukut. Oled pidevalt moe keskel. Milliseid riideid vabal ajal kannad ? Moe keskel eriti ei ole, põhiline aeg on koolis ja treeningsaalides. Aga vabal ajal kannan rohkem tumedamaid toone.
Oled sa suur šoppaja ? Mitte eriti, vihkan shoppamist. Kui vahest harva tuleb tuju midagi osta, siis lähen ja ostan, aga ka see käib ruttu.
Kas modellimaailmas hoiavad ühe riigi/piirkonna tüdrukud kokku, nt et moeshow backstage's on idaeurooplased ühes nurgas, ameeriklased teises jne, või ollakse vabama suhtlemisega? Vabama suhtlemisega, kuid see oleneb ka inimesest. Vahest on nii, et vene tüdrukud hoiavad rohkem kokku, kuna nad ei oska nii hästi inglise keelt, aga muidu on kõik enam vähem vaba.
Mida oled sa nõus iga kell sööma ? Shokolaadi jäätist.
Üks sinu positiivseid harjumusi? Ma ei lahku kodust hommikust söömata.
Kas sul on mingeid ilurituaale ? Iga hommik ja õhtu puhastan nägu ja kreemitan. Meiki kannan ma vabal ajal vähe, ainult ripsmedushhi.
Kuidas suhtud tätoveeringutesse? Mul on üks tatoveering käel. Plaanin kindlasti juurde teha.
Milline on parim kompliment, mille oled saanud ? Ausalt öeldes ma ei teagi. Ei tea keda tõsiselt võtta ja keda mitte ehk siis ma eriti ei tee välja, mida inimesed mu välimuse kohta ütlevad.
intervjueeritav : Rave Otsla ajakirjanik : Mari-Liis Laan
Intervjuu koolinoorega teemal "noorte osalus ühiskonnas".
16-aastane Rave Otsla räägib ühiskonna arvamusest noortest ning pakub võimalust seda parandada.
Mis sa arvad, mida arvab ühiskond noortest? Oleneb millist ühiskonna osa mõelda.Aga enamasti pole see hea arvamus.Ikka öeldakse,et pahanduste tekitajad,ebaviisakad,ropud ja kasutud.
Kas pead seda arvamust õigeks? Ei pea,sest inimestele jääb see arvamus ,kas mingi teatud avaliku uudise pärast või siis lihtsalt pole kogemusi noortega.
Kuidas oleks võimalik seda arvamust muuta? Anda noortele rohkem võimalusi näidata ennast heast küljest ning olla kasulikud ühiskonnale.
Mida arvad noorte osalusest ühiskonnas? Tänapäeval on väga palju aktiivseid noori, kes tahavad oma sõna maksma panna ning ennast tõestada.Kuid on ka noori,keda ei huvita miski peale nende endi.Kõik oleneb sellest noorest inimesest endast.
Kas noortel võiks olla rohkem võimalusi avaldada arvamust ja esindada oma seisukohti? Jah, kindlasti võiks.
Mil viisil võiks tõusta noorte osalus ühiskonnas? Rohkem koolitusi,projekte nind avalikke esinemisi.Kus ka meie häält ja arvamust oleks rohkem kuulda.
Kui see läheks nii, kas siis avaldaksid oma arvamust? Oleneb, mille kohta tuleks arvamust avaldada.Kui teema mille juures olen ma võhik, siis küll mitte.
Milliseid võimalusi tahaksid noored ühiskonnalt,et end väärtuslikuna tunda? Ma arvan, et me tahaks vastutada rohkem oma tegude eest,võimalusi viia ellu ideid ning ennast teostada.
Kuidas arvad,kas noorte valimisõiguse laiendamine 16. eluaastani oleks õige otsus? Ei oleks.
Millega põhjendad seda? Arvan , et selles vanuses ei võeta valimist osade noorte seas nii tõsiselt ning sellest võib tulla suur kaos.
Alates 16.eluaastast võib minna tööle täistundidega.Kas seda vanusepiiri tuleks alandada? Ei tuleks,see on just õige vanus kus noored saaksid teha täisväärtuslikku tööd.Võiks olla ainult rohkem tööpakkumisi noortele.
Milliseid tööpakkumisi ootad?Kas hooajalist tööd või täiskohaga? Praegu ikka hooajalist. Suvel oleks hea raha teenida,kuskil Vanalinna kohvikus ,restoranis või siis poes abimüüjana.
Kas hooajaline töö välismaal või siin? Miks? Siin ikka.Veel kuskile kaugelt ei tahaks minna. Julgem ja turvalisem ka.
Kuidas kavatsed endale tööd leida? Algselt teeksin endale kasutajad tööotsingu lehtedel,valmistaksin CV ette,ning läheks ka ise teatud kohtadesse end tööle pakkuma.Nii näeb tööandja ka minu huvi töökoha vastu.
Kuid palju sooviksid palka saada hooajalise töö eest? Ühes kuus 3000 krooni ikka, ülimalt rahul oleksin kuskil 6000 krooniga.
Mida selle rahaga peale hakkaksid?
Reisile tahaks minna ja et, oleks koguaeg oma vaba raha.Nii tüütu on vanematelt koguaeg küsida
Intervjuu küsimusele, kas noored on hukas, vastab 16 aastane Mari-Liis naerdes: „ Noored on tänapäeval tõesti väga käest ära läinud.“
Intervjueeritav: Mari-Liis Laan Ajakirjanik: Maris Püüe
Ise oled veel teismeeas. Oled vahetanud palju koole. Kuidas on sulle, kui teismelisele mõjunud koolide vahetus? “Andis võimaluse uute sõprade saamiseks.”
Kas tänapäeval on kerge uusi sõpru leida? “Kerge on leida tuttavaid, sõpru veidi raskem.”
Miks on raskem sõpru leida? “Inimesed ei ole alati samasugused, kui esimesel kohtumisel. Sõprade leidmiseks tuleb inimest rohkem tundma õppida.”
Kas sul on palju sõpru või tuttavaid? “Tuttavaid palju, sõpru vähem.”
Palju on sinul lähedasi sõpru? “3 lähimat sõpra.”
Kas sul on olemas inimene, kes teab sinust kõike? “Jaa!”
Miss a arvad noorte suhtumisest kooli? “Oleneb noorest ja tema kavatsustest. Mõnel on palju tulevikuplaane, teine aga ei mõtlegi tulevikule ja jätab näiteks kooli pooleli.”
Kas noortel( näiteks sinul ) on kool esikohal või jab tähtsusese järjekorras lõpupoole? “Hetkel ei ole kool esikohal, ega ole ka tähtsuse järjekorras lõpus.”
Kas sa tegeled spordiga? “Jaa!”
Mis spordialaga sa tegeled ja tegelenud oled? “Praegu aeroobika, Olen tegelenud veel tennise, jalgpalli”
Kas sa arvad, et noored tegelevad piisavalt spordi või erinevate hobidega? “Jaa, tänapäeval on palju aktiivseid noori”
Mida sina arvad tänapäeva noorte suhtlemisest vanematega. Kas sa arvad , et see on hea või halb ? Miks ? “Halb, sest tänapäeva noortel puudub austus vanemate vastu.” Kuidas saad sina oma vanematega läbi? “Enamasti hästi, vahepeal on erinevaid väiksemaid tülisi aga läbisaamine on üleüldiselt hea.”
Kas sa arvad, et vanemad annavad sulle piisavalt vabadust või piiravad sind liialt? “Annavad piisavalt vabadust.”
Kas sõbrad on tähtsamad, kui perekond tänasel päeval noortel? “Enamus noortel, ma arvan, et need on ühe tähtsusega, aga ihtsalt paljud ei näita välja, kui palju nad oma perekonnast hoolivad.”
Kas sinul on tähtsamad perekond või sõbrad? “Minu jaoks on sama tähtsusega. Ei saaks kummatagi hakkama.”
Vanemate inimeste arvates on “noored hukas”. Kas sa oled selle väitega nous? Miks? (naerab) „Jaa, noored on tänapäeval tõesti väga käest ära läinud. Jätavad koolid pooleli jne. “
Kas sa arvad, et noortel oleks vaja rohkem vabadust? Vähem piiranguid/reegleid? „Ei oleks, sest vähem piiranguid tähendaks katastroofi.“
Mis sa arvad noorte alkoholi tarbimisest? „Igaühel omad huvid.“
Mis sa arvad, mis on massilise noorte suitsetamise põhjus? „Kamba vaim, olla lahe, stress.“
„Programmeerija on see inimene, kes paneb arvuti tegema seda, mida inimesed tahaksid. Tihti inimesed ei ole aga kindlad, mida nad täpselt tahavad ja mida oleks arvutiga ka võimalik teha,“ rääkis R-Süsteemides programmeerijana töötav Mart Rüütel.
Milles seisneb Sinu töö? Põhiliselt teen ma selliseid süsteeme, mis korjavad andmeid mingitelt anduritelt ja näitavad neid mingil soovitud viisil ekraani peale välja. Näiteks hüdrograafia tarkvara, mille abil mõõdetakse mere sügavust. Või siis miinijahtimise süsteem, mis abistab miinide otsingul ja võimaldab pidada arvet miinitaoliste objektide üle. Enamikul mu tehtud programmidest on ilus graafiline kasutajaliides, millel reaaalajas kujutatakse mingite objektide liikumist ja paiknemist geograafilise kaardi taustal.
Millal oli Sinu esimene kokkupuude arvutiga? Esimene kokkupuude arvutiga oli umbes 14 aastaselt, kui mingil näitusel oli väljas arvuti Sharp ja poisid mängisid selle peal arvutimängu Xonix. Mind ja mu sõpra lubati ka arvutiga mängima, mina pidin liikuma üles ja alla ning sõber vasakule ja paremale. Me ei saanud hakkama, sest see oli liiga keeruline. Aga arvuti taga regulaarselt hakkasin istuma gümnaasiumi esimeses klassis, ma läksin arvuti süvaõppega klassi ja meil oli klassis 1 vana vene arvuti Agat, Macintoshi koopia.
Kas pidevast arvuti taga istumisest on kannatada saanud ka Sinu silmad? Huvitaval kombel ei ole siiamaani prille vaja olnud, kuigi silmad on tihti väsinud küll. Nooremana sai suht viletsate ekraanidega arvutite taga istutud üle 12 tunni päevas praktiliselt jutti. Siis küll vahel virvendas kõvasti silme ees. Aga tundub, et arvuti taga istumine ja prillide saamine pole niiväga otseselt seotud. Sellepärast ei keela ma ka oma lastel arvutit ja telekat vahtida palju nad ise tahavad.
Kas töö kõrvalt jääb ka aega, et tegeleda mõne hobiga? Loomulikult, Eesti Vabariigis on ametlik töönädala pikkus 40 tundi ja ülejäänud ajaga peab midagi tarka peale hakkama. Aga hobiks on mul muidu kaljuronimine.
Kas kaljuronimine nagu mäest üles matkamine? Ei. Mina tegelen sportliku kaljuronimisega, mis on sootuks midagi muud, kui mägimatkamine. Mina ronin püstloodis seinu, mis on keskeltläbi 20 meetrit kõrged. Kui olen jõundnud raja lõppu siis laskun seal köiega kohe alla tagasi. Oluline on läbida tehniliselt raske rada ilma kalju küljest lahti kukkumata ja julgestusköie otsa rippuma jäämata. See nõuab väga head füüsilist ettevalmistust, julgust ja loomulikult oskust tagada enda ohutus.
Kuidas Sa üldse jõudsid sellise asjani nagu kaljuronimine? Kunagi ammu ammu nägin ühte filmi kaljuronimisest ja siis vaatasin, et on äge ala ja siis millalgi nägin kogemata kaljuronimisklubi kuulutust ja tuligi pähe mõte proovida. Kusjuures ma terve esimese aasta jubedalt kartsin kõrgust, nüüdseks on kõrguse kartus palju vähemaks jäänud, kuigi lõpuni lahti sellest ei saagi.
Kas võistlustel on tulnud ka häid kohti? Mõnda auhinda ehk? Eelmisel aastal õnnestus mul õnnega pooleks tulla Eesti meistriks. Poleks eales osanud uskuda, et see võimalik on. Samuti olen kaks viimast aastat võitnud Eesti kiirusronimise etapi ehk siis olen Eesti kiireim ronija.
Töö juurde tagasi tulles, mis saab siis kui töö esitamise tähtaeg on järgmisel päeval, palju on veel teha ning elekter läheb ära? On seda juhtunud? Ei ole, aga laptopi aku peab 2 tundi vastu. Üritan selle ajaga ära teha. Või vabandan kliendi ees välja viidates vääramatule loodusjõule.
Ühesõnaga oled sa eluga rahul ja ei muudaks oma kunagiseid otsuseid. Vastab see tõele? Või on midagi, mida teeks teisiti? Ilmselt ei muudaks midagi või muudaks palju. Ei saa muuta ühte valikut niimoodi, et see ei mõjutaks ka kõiki teisi. Aga üldiselt olen oma elu käiguga rahul.
Lepp Laura Intervjuu Newtoni seadused tahvlilapiga pähe
Tallinna Lilleküla kooli füüsikaõpetaja Viljar Laasi tahtis ajaloolaseks saada, kuid läks tasuta pakkumise ohvriks ja otsustas oma elukutsevaliku juhusliku telefonikõne ajel 20 sekundiga. Laura Lepp Rääkige, milline oli teie füüsika õpetaja koolis ja kuidas teil selles aines läks? Füüsika õpetajaid oli lausa 5 tükki. Sest selles koolis ei olnud ühtegi head füüsika õpetajat. Iga aasta olid erinevad õpetajad. ﾜhel aastal oli 2 tükki. ﾜks oli joodik ja see läks hullumajja. ﾕpetaja oli muidu hästi hea aga ta hakkas hästi lolli juttu rääkima. Teine õpetaja kui ma ei eksi oli tore meesterahvas, kes õpetas ka ülikoolis ja suutis näiteks kõik Newtoni seadused tahvlilapiga ära seletada. Ta seletas kõiki asju tahvlilapiga. Rohkem tast midagi meelde ei jäänud. Kolmas õpetaja oli õpetaja Lumi, kes jõi hästi palju ja siis tema visati ka liigse alkoholi tarbimise eest koolist välja. Ta oli konstantselt purjus kogu aeg. Ta rääkis kogu aeg ühesugustest asjadest, sest tal läks meelest ära, mis ta eelmises tunnis rääkis ja vahetevahel üks tund kaks nädalat järjest ja me ei jõudnud esimesest peatükist kaugemale. Minule ta meeldis, kuna ta oli konkreetne ja sain kogu aeg viisi väga lihtsal teel. Viielistele õpilastele ta ei meeldinud, sest ta ei sallinud viielisi. Aga kas teie olite viieline? Ei olnud. Ma suutsin kuidagi konkreetselt ja loogiliselt küsimustele vastata ja sellest piisas. Aga mu õpetaja ei sallinud absoluutselt loba. Siis tuli meile üks naisterahvas, kellest mul ei ole mitte mingt mälestust. Ma tean, et ta andis mulle poolteist aastat füüsikat. Ja viimane oli see kes oli mul ülikoolis. Ta oli lahe inimene. Ega mul temast erilisi mälestusi pole peale selle, et me tegime lõpus referaadi. Füüsika hinne oli alati positiivne, kolm ja neli, suvetööd pole pidanud tegema.
Kas nad mõjutasid teie elukutse valikut? Absoluutselt mitte, ma sattusin füüsikasse täiesti juhuslikult. Ma ütlesin veel 12 klassi lõpus, et ma ei lähe kunagi füüsikat õppima. Mulle helistati ülikoolist ja küsiti, et kas tahate füüsikat tasuta õppima tulla. Ja mulle anti 20 sekundit aega, ma ütlesin jah.
Kelleks te lapsepõlves saada tahtsite? Lapsepõlves tahtsin ajaloolaseks saada. Ma teadsin kuni 12. klassi lõpuni, et tahan ajalugu õppida. Ei valinud seda sest, et ei olnud enam nii huvitav. ﾜks põhjus oli see, et ma ei teinud ajaloo eksamit 12 klassi lõpus, vaid alles aasta hiljem. Lemmikud ained olidki ajalugu ja geograafia.
Mis eksamid te tegite? Eesti keel, matemaatika, inglise keel, bioloogia, geograafia ja ajalugu.
Kuidas on teie suhted kolleegidega? Väga head on. Kõik õpetajad meie koolis on sõbralikud. Läbisaamine on kõigiga hea!
Kas teile meeldivad lapsed? Kas kavatsete palju lapsi saada? Meeldib nendega töötada, aga kõik õpilased ei meeldi – nii ja naa. Ei kavatse palju saada. Ma elan üks kuu korraga. Ei tea.
Kuidas näete oma tulevikku? ﾜritan elada üks kuu korraga, nii et kaugemale ei vaata.
Kui suur raamatusõber te olete? Loen teaduskirjandust, ilukirjanduseks aega ei jätku. Teaduskirjandus on küll igav, aga seda tuleb mul lugeda seoses oma õppimisega ülikoolis.
Aga kuidas hindate näiteks „Romeo ja Juliat“ või „Kuningas Oidipust“? Hindan väga kõrgelt. Aga ma pole kirjanduspõrunud. Viimane raamat, mis ma lugesin minu meelest. oli Teet Kallas „Tiliseb tiliseb“ . See oli päris tore. Aga ma ei tea, ma ei oska hinnata toredaid loominguid nii kergesti.
Kuidas sisustate oma vaba aega? Kus veedate suvevaheaja? Vaatan filme, veedan aega vabas õhus. Käin telkimas hästi palju. Suve põhimõtte ongi võimalikult palju magada telgis ja võimalikult vähe toas.
Kristi Laur muljetab kuidas ja miks vahetas ta ühe linna teise vastu ja asus õppima tema jaoks täiesti uude kohta. Intervjueeritav: Kristi Laur Ajakirjanik: Johanna Valk
Miks vahetasid kooli ehk tulid Kohtla-Järvelt Tallinnasse ? Kuna kolisime perega Tallinnasse. Miks/kuidas valisid just selle kooli? Pidin valima endale mingi kooli kodu läheduses, esimesena mis ma leidsin netist oligi TLG, mulle meeldisid selle kooli valikained ja tutvustus ning otsustasingi kohe selle kooli kasuks. Kuidas on elukoha vahetus sulle mõjunud? Alguses oli natuke harjumatu ja keeruline seoses kooliga, kui ma harjusin ruttu kõigega ära. Millised on sinu praeguse kooli negatiivsed/positiivsed küljed võrreldes eelmise kooliga? Rohkem on positiivseid kui negatiivseid, meeldib kooli kord, üritused ja koolikaaslased, kuid igatsen endiseid koolikaaslasi. Kuidas uus klass sind omaks võttis?(kuidas saad klassiga läbi, kas klass üldiselt meeldib sulle?) Peaaegu kõik on väga sõbralikud ja toredad. Üldiselt võttis klass mind väga ruttu omaks ja kõik suhtusid minusse väga positiivselt. Ma olin väga üllatunud, et esimesel päeval juba nii palju uusi tuttavaid sain. Milline on olnud sinu kõige meeldejäävaim ja lõbusam üritus TLG-s, millest sa oled osa võtnud? Inglise keele päev. Millega tegeled vabal ajal? Käin jõusaalis, linnas, kinos, vanalinnas jalutamas, võtan osa erinevatest üritustest ja sügisest on plaanis minna taas tantsutrenni, kuna olen tantsimisega juba 6 aastat tegelenud ja ei taha seda pooleli jätta. On haridus sinu jaoks tähtis? On küll, aga mitte nii hullult, et õpin hommikust õhtuni. Kõik peab olema tasakaalus. Kas oled üldiselt koolivahetusega rahul? Kindalsti olen.
9 kommentaare:
17-aastane Eesti modell Kätlin Aas vihkab shoppamist.
Mis sul praegu käsil on: kus oled ja mida teed? Hetkel on modellindusest puhkus. Olen Eestis, käin koolis ja tegelen tantsimisega. Elu on suht kiire, kuna mul on hetkel palju võistlusi. Hiljuti sai võit koju toodud.
Kas olid enne seda kui sind "avastati" ka modellitööle mõelnud/unistanud sellest? Olin mõelnud, et oh suht lahe, aga et see ei ole minu jaoks.
Kas sa oled pigem foto- või catwalki modell ? Eelistan rohkem catwalki, kuna seal saab rohkem teiste modellidega suhelda. Ühel pildistamisel ei ole tavaliselt korraga mitu tüdrukut.
Oled pidevalt moe keskel. Milliseid riideid vabal ajal kannad ? Moe keskel eriti ei ole, põhiline aeg on koolis ja treeningsaalides. Aga vabal ajal kannan rohkem tumedamaid toone.
Oled sa suur šoppaja ? Mitte eriti, vihkan shoppamist. Kui vahest harva tuleb tuju midagi osta, siis lähen ja ostan, aga ka see käib ruttu.
Kas modellimaailmas hoiavad ühe riigi/piirkonna tüdrukud kokku, nt et moeshow backstage's on idaeurooplased ühes nurgas, ameeriklased teises jne, või ollakse vabama suhtlemisega? Vabama suhtlemisega, kuid see oleneb ka inimesest. Vahest on nii, et vene tüdrukud hoiavad rohkem kokku, kuna nad ei oska nii hästi inglise keelt, aga muidu on kõik enam vähem vaba.
Mida oled sa nõus iga kell sööma ? Shokolaadi jäätist.
Üks sinu positiivseid harjumusi? Ma ei lahku kodust hommikust söömata.
Kas sul on mingeid ilurituaale ? Iga hommik ja õhtu puhastan nägu ja kreemitan. Meiki kannan ma vabal ajal vähe, ainult ripsmedushhi.
Kuidas suhtud tätoveeringutesse? Mul on üks tatoveering käel. Plaanin kindlasti juurde teha.
Milline on parim kompliment, mille oled saanud ? Ausalt öeldes ma ei teagi.
Ei tea keda tõsiselt võtta ja keda mitte ehk siis ma eriti ei tee välja, mida inimesed mu välimuse kohta ütlevad.
margit reinsalu 10.a
Noored tahavad rohkem avaldada arvamust
intervjueeritav : Rave Otsla
ajakirjanik : Mari-Liis Laan
Intervjuu koolinoorega teemal "noorte osalus ühiskonnas".
16-aastane Rave Otsla räägib ühiskonna arvamusest noortest ning pakub võimalust seda parandada.
Mis sa arvad, mida arvab ühiskond noortest?
Oleneb millist ühiskonna osa mõelda.Aga enamasti pole see hea arvamus.Ikka öeldakse,et pahanduste tekitajad,ebaviisakad,ropud ja kasutud.
Kas pead seda arvamust õigeks?
Ei pea,sest inimestele jääb see arvamus ,kas mingi teatud avaliku uudise pärast või siis lihtsalt pole kogemusi noortega.
Kuidas oleks võimalik seda arvamust muuta?
Anda noortele rohkem võimalusi näidata ennast heast küljest ning olla kasulikud ühiskonnale.
Mida arvad noorte osalusest ühiskonnas?
Tänapäeval on väga palju aktiivseid noori, kes tahavad oma sõna maksma panna ning ennast tõestada.Kuid on ka noori,keda ei huvita miski peale nende endi.Kõik oleneb sellest noorest inimesest endast.
Kas noortel võiks olla rohkem võimalusi avaldada arvamust ja esindada oma seisukohti?
Jah, kindlasti võiks.
Mil viisil võiks tõusta noorte osalus ühiskonnas?
Rohkem koolitusi,projekte nind avalikke esinemisi.Kus ka meie häält ja arvamust oleks rohkem kuulda.
Kui see läheks nii, kas siis avaldaksid oma arvamust?
Oleneb, mille kohta tuleks arvamust avaldada.Kui teema mille juures olen ma võhik, siis küll mitte.
Milliseid võimalusi tahaksid noored ühiskonnalt,et end väärtuslikuna tunda?
Ma arvan, et me tahaks vastutada rohkem oma tegude eest,võimalusi viia ellu ideid ning ennast teostada.
Kuidas arvad,kas noorte valimisõiguse laiendamine 16. eluaastani oleks õige otsus?
Ei oleks.
Millega põhjendad seda?
Arvan , et selles vanuses ei võeta valimist osade noorte seas nii tõsiselt ning sellest võib tulla suur kaos.
Alates 16.eluaastast võib minna tööle täistundidega.Kas seda vanusepiiri tuleks alandada?
Ei tuleks,see on just õige vanus kus noored saaksid teha täisväärtuslikku tööd.Võiks olla ainult rohkem tööpakkumisi noortele.
Milliseid tööpakkumisi ootad?Kas hooajalist tööd või täiskohaga?
Praegu ikka hooajalist. Suvel oleks hea raha teenida,kuskil Vanalinna kohvikus ,restoranis või siis poes abimüüjana.
Kas hooajaline töö välismaal või siin? Miks?
Siin ikka.Veel kuskile kaugelt ei tahaks minna. Julgem ja turvalisem ka.
Kuidas kavatsed endale tööd leida?
Algselt teeksin endale kasutajad tööotsingu lehtedel,valmistaksin CV ette,ning läheks ka ise teatud kohtadesse end tööle pakkuma.Nii näeb tööandja ka minu huvi töökoha vastu.
Kuid palju sooviksid palka saada hooajalise töö eest?
Ühes kuus 3000 krooni ikka, ülimalt rahul oleksin kuskil 6000 krooniga.
Mida selle rahaga peale hakkaksid?
Reisile tahaks minna ja et, oleks koguaeg oma vaba raha.Nii tüütu on vanematelt koguaeg küsida
Intervjuu küsimusele, kas noored on hukas, vastab 16 aastane Mari-Liis naerdes: „ Noored on tänapäeval tõesti väga käest ära läinud.“
Intervjueeritav: Mari-Liis Laan
Ajakirjanik: Maris Püüe
Ise oled veel teismeeas. Oled vahetanud palju koole. Kuidas on sulle, kui teismelisele mõjunud koolide vahetus?
“Andis võimaluse uute sõprade saamiseks.”
Kas tänapäeval on kerge uusi sõpru leida?
“Kerge on leida tuttavaid, sõpru veidi raskem.”
Miks on raskem sõpru leida?
“Inimesed ei ole alati samasugused, kui esimesel kohtumisel. Sõprade leidmiseks tuleb inimest rohkem tundma õppida.”
Kas sul on palju sõpru või tuttavaid?
“Tuttavaid palju, sõpru vähem.”
Palju on sinul lähedasi sõpru?
“3 lähimat sõpra.”
Kas sul on olemas inimene, kes teab sinust kõike?
“Jaa!”
Miss a arvad noorte suhtumisest kooli?
“Oleneb noorest ja tema kavatsustest. Mõnel on palju tulevikuplaane, teine aga ei mõtlegi tulevikule ja jätab näiteks kooli pooleli.”
Kas noortel( näiteks sinul ) on kool esikohal või jab tähtsusese järjekorras lõpupoole?
“Hetkel ei ole kool esikohal, ega ole ka tähtsuse järjekorras lõpus.”
Kas sa tegeled spordiga?
“Jaa!”
Mis spordialaga sa tegeled ja tegelenud oled?
“Praegu aeroobika, Olen tegelenud veel tennise, jalgpalli”
Kas sa arvad, et noored tegelevad piisavalt spordi või erinevate hobidega?
“Jaa, tänapäeval on palju aktiivseid noori”
Mida sina arvad tänapäeva noorte suhtlemisest vanematega. Kas sa arvad , et see on hea või halb ? Miks ?
“Halb, sest tänapäeva noortel puudub austus vanemate vastu.”
Kuidas saad sina oma vanematega läbi?
“Enamasti hästi, vahepeal on erinevaid väiksemaid tülisi aga läbisaamine on üleüldiselt hea.”
Kas sa arvad, et vanemad annavad sulle piisavalt vabadust või piiravad sind liialt?
“Annavad piisavalt vabadust.”
Kas sõbrad on tähtsamad, kui perekond tänasel päeval noortel?
“Enamus noortel, ma arvan, et need on ühe tähtsusega, aga ihtsalt paljud ei näita välja, kui palju nad oma perekonnast hoolivad.”
Kas sinul on tähtsamad perekond või sõbrad?
“Minu jaoks on sama tähtsusega. Ei saaks kummatagi hakkama.”
Vanemate inimeste arvates on “noored hukas”. Kas sa oled selle väitega nous? Miks?
(naerab) „Jaa, noored on tänapäeval tõesti väga käest ära läinud. Jätavad koolid pooleli jne. “
Kas sa arvad, et noortel oleks vaja rohkem vabadust? Vähem piiranguid/reegleid?
„Ei oleks, sest vähem piiranguid tähendaks katastroofi.“
Mis sa arvad noorte alkoholi tarbimisest?
„Igaühel omad huvid.“
Mis sa arvad, mis on massilise noorte suitsetamise põhjus?
„Kamba vaim, olla lahe, stress.“
Maris Püüe 10a
IT-mees turnib kõrgustes
„Programmeerija on see inimene, kes paneb arvuti tegema seda, mida inimesed tahaksid. Tihti inimesed ei ole aga kindlad, mida nad täpselt tahavad ja mida oleks arvutiga ka võimalik teha,“ rääkis R-Süsteemides programmeerijana töötav Mart Rüütel.
Milles seisneb Sinu töö?
Põhiliselt teen ma selliseid süsteeme, mis korjavad andmeid mingitelt anduritelt ja näitavad neid mingil soovitud viisil ekraani peale välja. Näiteks hüdrograafia tarkvara, mille abil mõõdetakse mere sügavust. Või siis miinijahtimise süsteem, mis abistab miinide otsingul ja võimaldab pidada arvet miinitaoliste objektide üle. Enamikul mu tehtud programmidest on ilus graafiline kasutajaliides, millel reaaalajas kujutatakse mingite objektide liikumist ja paiknemist geograafilise kaardi taustal.
Millal oli Sinu esimene kokkupuude arvutiga?
Esimene kokkupuude arvutiga oli umbes 14 aastaselt, kui mingil näitusel oli väljas arvuti Sharp ja poisid mängisid selle peal arvutimängu Xonix. Mind ja mu sõpra lubati ka arvutiga mängima, mina pidin liikuma üles ja alla ning sõber vasakule ja paremale. Me ei saanud hakkama, sest see oli liiga keeruline. Aga arvuti taga regulaarselt hakkasin istuma gümnaasiumi esimeses klassis, ma läksin arvuti süvaõppega klassi ja meil oli klassis 1 vana vene arvuti Agat, Macintoshi koopia.
Kas pidevast arvuti taga istumisest on kannatada saanud ka Sinu silmad?
Huvitaval kombel ei ole siiamaani prille vaja olnud, kuigi silmad on tihti väsinud küll. Nooremana sai suht viletsate ekraanidega arvutite taga istutud üle 12 tunni päevas praktiliselt jutti. Siis küll vahel virvendas kõvasti silme ees. Aga tundub, et arvuti taga istumine ja prillide saamine pole niiväga otseselt seotud. Sellepärast ei keela ma ka oma lastel arvutit ja telekat vahtida palju nad ise tahavad.
Kas töö kõrvalt jääb ka aega, et tegeleda mõne hobiga?
Loomulikult, Eesti Vabariigis on ametlik töönädala pikkus 40 tundi ja ülejäänud ajaga peab midagi tarka peale hakkama. Aga hobiks on mul muidu kaljuronimine.
Kas kaljuronimine nagu mäest üles matkamine?
Ei. Mina tegelen sportliku kaljuronimisega, mis on sootuks midagi muud, kui mägimatkamine. Mina ronin püstloodis seinu, mis on keskeltläbi 20 meetrit kõrged. Kui olen jõundnud raja lõppu siis laskun seal köiega kohe alla tagasi. Oluline on läbida tehniliselt raske rada ilma kalju küljest lahti kukkumata ja julgestusköie otsa rippuma jäämata. See nõuab väga head füüsilist ettevalmistust, julgust ja loomulikult oskust tagada enda ohutus.
Kuidas Sa üldse jõudsid sellise asjani nagu kaljuronimine?
Kunagi ammu ammu nägin ühte filmi kaljuronimisest ja siis vaatasin, et on äge ala ja siis millalgi nägin kogemata kaljuronimisklubi kuulutust ja tuligi pähe mõte proovida. Kusjuures ma terve esimese aasta jubedalt kartsin kõrgust, nüüdseks on kõrguse kartus palju vähemaks jäänud, kuigi lõpuni lahti sellest ei saagi.
Kas võistlustel on tulnud ka häid kohti? Mõnda auhinda ehk?
Eelmisel aastal õnnestus mul õnnega pooleks tulla Eesti meistriks. Poleks eales osanud uskuda, et see võimalik on. Samuti olen kaks viimast aastat võitnud Eesti kiirusronimise etapi ehk siis olen Eesti kiireim ronija.
Töö juurde tagasi tulles, mis saab siis kui töö esitamise tähtaeg on järgmisel päeval, palju on veel teha ning elekter läheb ära? On seda juhtunud?
Ei ole, aga laptopi aku peab 2 tundi vastu. Üritan selle ajaga ära teha. Või vabandan kliendi ees välja viidates vääramatule loodusjõule.
Ühesõnaga oled sa eluga rahul ja ei muudaks oma kunagiseid otsuseid. Vastab see tõele? Või on midagi, mida teeks teisiti?
Ilmselt ei muudaks midagi või muudaks palju. Ei saa muuta ühte valikut niimoodi, et see ei mõjutaks ka kõiki teisi. Aga üldiselt olen oma elu käiguga rahul.
Egle-Riin Rüütel 10a
Lepp Laura
Intervjuu
Newtoni seadused tahvlilapiga pähe
Tallinna Lilleküla kooli füüsikaõpetaja Viljar Laasi tahtis ajaloolaseks saada, kuid läks tasuta pakkumise ohvriks ja otsustas oma elukutsevaliku juhusliku telefonikõne ajel 20 sekundiga.
Laura Lepp
Rääkige, milline oli teie füüsika õpetaja koolis ja kuidas teil selles aines läks?
Füüsika õpetajaid oli lausa 5 tükki. Sest selles koolis ei olnud ühtegi head füüsika õpetajat. Iga aasta olid erinevad õpetajad. ﾜhel aastal oli 2 tükki. ﾜks oli joodik ja see läks hullumajja. ﾕpetaja oli muidu hästi hea aga ta hakkas hästi lolli juttu rääkima. Teine õpetaja kui ma ei eksi oli tore meesterahvas, kes õpetas ka ülikoolis ja suutis näiteks kõik Newtoni seadused tahvlilapiga ära seletada. Ta seletas kõiki asju tahvlilapiga. Rohkem tast midagi meelde ei jäänud. Kolmas õpetaja oli õpetaja Lumi, kes jõi hästi palju ja siis tema visati ka liigse alkoholi tarbimise eest koolist välja. Ta oli konstantselt purjus kogu aeg. Ta rääkis kogu aeg ühesugustest asjadest, sest tal läks meelest ära, mis ta eelmises tunnis rääkis ja vahetevahel üks tund kaks nädalat järjest ja me ei jõudnud esimesest peatükist kaugemale. Minule ta meeldis, kuna ta oli konkreetne ja sain kogu aeg viisi väga lihtsal teel. Viielistele õpilastele ta ei meeldinud, sest ta ei sallinud viielisi.
Aga kas teie olite viieline?
Ei olnud. Ma suutsin kuidagi konkreetselt ja loogiliselt küsimustele vastata ja sellest piisas. Aga mu õpetaja ei sallinud absoluutselt loba. Siis tuli meile üks naisterahvas, kellest mul ei ole mitte mingt mälestust. Ma tean, et ta andis mulle poolteist aastat füüsikat. Ja viimane oli see kes oli mul ülikoolis. Ta oli lahe inimene. Ega mul temast erilisi mälestusi pole peale selle, et me tegime lõpus referaadi. Füüsika hinne oli alati positiivne, kolm ja neli, suvetööd pole pidanud tegema.
Kas nad mõjutasid teie elukutse valikut?
Absoluutselt mitte, ma sattusin füüsikasse täiesti juhuslikult. Ma ütlesin veel 12 klassi lõpus, et ma ei lähe kunagi füüsikat õppima. Mulle helistati ülikoolist ja küsiti, et kas tahate füüsikat tasuta õppima tulla. Ja mulle anti 20 sekundit aega, ma ütlesin jah.
Kelleks te lapsepõlves saada tahtsite?
Lapsepõlves tahtsin ajaloolaseks saada. Ma teadsin kuni 12. klassi lõpuni, et tahan ajalugu õppida. Ei valinud seda sest, et ei olnud enam nii huvitav. ﾜks põhjus oli see, et ma ei teinud ajaloo eksamit 12 klassi lõpus, vaid alles aasta hiljem. Lemmikud ained olidki ajalugu ja geograafia.
Mis eksamid te tegite?
Eesti keel, matemaatika, inglise keel, bioloogia, geograafia ja ajalugu.
Kuidas on teie suhted kolleegidega?
Väga head on. Kõik õpetajad meie koolis on sõbralikud. Läbisaamine on kõigiga hea!
Kas teile meeldivad lapsed? Kas kavatsete palju lapsi saada?
Meeldib nendega töötada, aga kõik õpilased ei meeldi – nii ja naa. Ei kavatse palju saada. Ma elan üks kuu korraga. Ei tea.
Kuidas näete oma tulevikku?
ﾜritan elada üks kuu korraga, nii et kaugemale ei vaata.
Kui suur raamatusõber te olete?
Loen teaduskirjandust, ilukirjanduseks aega ei jätku. Teaduskirjandus on küll igav, aga seda tuleb mul lugeda seoses oma õppimisega ülikoolis.
Aga kuidas hindate näiteks „Romeo ja Juliat“ või „Kuningas Oidipust“?
Hindan väga kõrgelt. Aga ma pole kirjanduspõrunud. Viimane raamat, mis ma lugesin minu meelest. oli Teet Kallas „Tiliseb tiliseb“ . See oli päris tore. Aga ma ei tea, ma ei oska hinnata toredaid loominguid nii kergesti.
Kuidas sisustate oma vaba aega? Kus veedate suvevaheaja?
Vaatan filme, veedan aega vabas õhus. Käin telkimas hästi palju. Suve põhimõtte ongi võimalikult palju magada telgis ja võimalikult vähe toas.
Koolivahetuse positiivne kogemus
Kristi Laur muljetab kuidas ja miks vahetas ta ühe linna teise vastu ja asus õppima tema jaoks täiesti uude kohta.
Intervjueeritav: Kristi Laur
Ajakirjanik: Johanna Valk
Miks vahetasid kooli ehk tulid Kohtla-Järvelt Tallinnasse ?
Kuna kolisime perega Tallinnasse.
Miks/kuidas valisid just selle kooli?
Pidin valima endale mingi kooli kodu läheduses, esimesena mis ma leidsin netist oligi TLG, mulle meeldisid selle kooli valikained ja tutvustus ning otsustasingi kohe selle kooli kasuks.
Kuidas on elukoha vahetus sulle mõjunud?
Alguses oli natuke harjumatu ja keeruline seoses kooliga, kui ma harjusin ruttu kõigega ära.
Millised on sinu praeguse kooli negatiivsed/positiivsed küljed võrreldes eelmise kooliga?
Rohkem on positiivseid kui negatiivseid, meeldib kooli kord, üritused ja koolikaaslased, kuid igatsen endiseid koolikaaslasi.
Kuidas uus klass sind omaks võttis?(kuidas saad klassiga läbi, kas klass üldiselt meeldib sulle?)
Peaaegu kõik on väga sõbralikud ja toredad. Üldiselt võttis klass mind väga ruttu omaks ja kõik suhtusid minusse väga positiivselt. Ma olin väga üllatunud, et esimesel päeval juba nii palju uusi tuttavaid sain.
Milline on olnud sinu kõige meeldejäävaim ja lõbusam üritus TLG-s, millest sa oled osa võtnud?
Inglise keele päev.
Millega tegeled vabal ajal?
Käin jõusaalis, linnas, kinos, vanalinnas jalutamas, võtan osa erinevatest üritustest ja sügisest on plaanis minna taas tantsutrenni, kuna olen tantsimisega juba 6 aastat tegelenud ja ei taha seda pooleli jätta.
On haridus sinu jaoks tähtis?
On küll, aga mitte nii hullult, et õpin hommikust õhtuni. Kõik peab olema tasakaalus.
Kas oled üldiselt koolivahetusega rahul?
Kindalsti olen.
Postita kommentaar