Kodutöö nr 3 - Portreelugu
Kuidas intervjuust saab portreelugu? Väga lihtsalt - me proovisime jätta küsimused välja ja vastused uuesti läbi kirjutada.
esmaspäev, 17. mai 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi ajaleht
About Me
8 kommentaare:
Rave Otsla : " Ma arvan ,et me tahaksime vastutada rohkem oma tegude eest, võimalusi viia ellu ideid ning ennast teostada"
Nimi : Rave Otsla
Sündinud : 24.02.1994 Elukoht : Aravete
Vestlesin Ravega teemal „ Noorte osalus ühiskonnas“ , kus Rave avaldas oma arvamust noortest ning pakkus võimalusi seda arvamust parandada. Samuti ka noorte tööst ja raha teenimisest.
Küsisin , mida arvab Rave, kuidas ühiskond arvab noortest ning kas ta peab seda õigeks . Rave vastas üsna kiirelt ning lihtsalt ,et oleneb millist ühiskonna osa mõelda.Aga enamasti pole see siiski hea arvamus.
Õigeks ta seda ei pea , sest inimestele jääb see arvamus teatud avalike uudiste pärast. Küsimusele kuidas oleks võimalik seda arvamust muuta vastas Rave : „ Anda noortele rohkem võimalusi näidata ennast heastküljest momg olla kasulikud ühiskonnale.“ Rave arvab ka ,et tänapäeval on väga palju aktiivseid noori, kes tahavad oma sõna maksma panna ning ennast tõestada.Kuid on ka noori , keda ei huvita miski peale nende endi. Samuti ka seda , et võiks olla noortel rohkem võimalusi avaldada oma arvamust ja seisukohti.
Küsisin mida arvab tema , et kuidas tõsta noorte osalust ühiskonnas. Peale väikest mõttepausi pakkus ta,et teha rohkem koolitusi , ühis projekte ning avalikke esinemisi, kus oleks noorte häält ja arvamust rohkem kuulda. Rave ise avaldaks arvamust siis kui on teema mille kohta ta soovib avaldada arvamust , käsu peale lihtsalt ei teeks.
Kui mõelda noorte osaluse peale ühiskonnas, tekib küsimus , mida on noortel vaja , et end tunda väärtuslikuna. Rave arvas üsna kindlalt et rohkem vastutada oma tegude eest ja rohkem võimalusi ennast teostada täisväärtusliku kodanikuna ühiskonnas.
Päris palju on räägitud teemal valimisõiguse laiendamine 16 eluaastani.Paljud on poolt , kuid on ka palju vastväiteid. Rave käest küsides vastas ta , et tema arust ei ole see õige, kuna selles vanused ei võta kõik selle tähtsust nii tõsiselt , kui peaks ning võib tekkida suur segadus.
Ka tööõiguse alandamist ei pea Rave õigeks, kuna arvab , et see on just see õige vanus , kus noored saaksid teha täisväärtuslikku tööd. Kuid ütleb et , „ võiks olla rohkem noortele tööpakkumisi“. Tema arvates oleks vaja juurde hooajaliste tööde pakkumisi, et suvel raha teenida. Aga seda siiski Eestis , kuna välismaale päris tööle pole Ravel veel julgust ega soovi minna. Töö leidmiseks kavatseb Rave teha omale kasutajad tööotsingu lehekülgedel internetis või siis läheb teatud kohta kohale. Nii näitaks ta tööandjale oma huvi töökoha saamiseks. Palka sooviks rave saada 1 kuuga vähemalt 3000 krooni, tema arvates oleks see igati õigustatud summa. Oma teenitud raha eest läheks Rave reisile või siis kulutaks ka natuke siia-sinna.Rave arvates on väga tüütu vanematelt raha küsimine, parem on ikka oma raha ja oma teenitud.
Mari-Liis Laan
Portreelugu: Modell Kätlin Aas vihkab shoppamist.
Kätlin Aas on sündinud 26.detsembril 1992.aastal. Ta elab koos ema, isa ja noorema õega. Ta õpib hetkel Tallina Pelgulinna Gümnaasiumis.
Kätlin tegeleb modellindusega, kuigi hetkel on tal sellest puhkus. Ta on Eestis, käib koolis ja tegeleb tantsimisega. Ta käib kahes erinevas kohas tantsimas: Carolina tantsustuudios ja Semiiris. Ta elu on suht kiire, kuna tal on palju võistlusi.
Kätlin „avastati“ EMA poolt 2006.aastal Õllesummeril. Enne oma „avastamist“ oli ta mõelnud, et modellitöö võiks päris lahe olla, aga mitte tema jaoks. Modellitöös eelistab Kätlin rohkem catwalki, kuna seal saab rohkem teiste modellidega suhelda. Ta lisab, et ühel pildistamisel pole tavaliselt korraga rohkem kui üks tüdruk, mis tõttu pole need tema jaoks nii huvitavad. Põhiline aeg on tal hetkel rohkem koolis ja treeningsaalides, mitte nii väga moe keskel. Aga vabal ajal kannab ta rohkem tumedaid toone.
Kui küsida Kätlini käest, kas ta on suur šoppaja, vastab ta naerdes, et ta vihkab shoppamist. „Kui vahest harva tuleb tuju midagi osta, siis lähen ja ostan, aga ka see käib ruttu.“ Modellimaailma backstage’ist räägib ta, et kõik on päris vaba suhtlemisega. „ Vahest on nii, et vene tüdrukud hoiavad rohkem kokku, kuna nad ei oska nii hästi inglise keelt, aga muidu on kõik enam vähem vaba, “ lisab ta.
Kätlin räägib veel, et ta oleks nõus iga kell jäätist sööma ning ei lahku kunagi kodust söömata, mis on üks ta positiivsemaid harjumusi. Tema ilurituaalideks on iga hommik ja õhtu näo kreemitamine ja puhastamine. Vabal ajal ta meiki väga ei kanna, ainult ripsmedushhi. Veel on ta väga suur tatoveeringute fänn. Tal on üks tatoveering paremal käel ning plaanib tulevikus kindlasti juurde teha.
Lõpetuseks räägib ta, et modellimaailmas ei tea keda tõsiselt võtta ja keda mitte ehk siis ta eriti ei tee välja, mida inimesed ta välimuse kohta ütlevad.
Margit Reinsalu 10.a
Intervjuu küsimusele, kas noored on hukas, vastab 16 aastane Mari-Liis naerdes: „ Noored on tänapäeval tõesti väga käest ära läinud.“
Nimi: Mari-Liis Laan
Sündinud: 03.09.1993
Vanus: 16 a.
Elukoht: Tallinn / Tiskre
Kool: Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Tähtkuju: Neitsi
16 aastase Mari-Liisi arvates on koolide vahetamine olnud kerge ja andnud talle võimaluse uute sõprade saamiseks. Küsimusele, kas tänapäeval on kerge uusi sõpru leida, jääb tüdruk mõttesse, kuid leiab siis et sõpru polegi nii kerge leida, tavaliselt leiab ikka tuttavaid. Inimesed ei ole alati samasugused, kui esimesel kohtumisel. Sõprade leidmiseks tuleb inimest rohkem tundma õppida, arvab Mari-Liis ja lisab, et temagi tutvusringkond on palju suurem, kui sõprusringkond. Mul on 3 lähimat sõpra, täpsustab Mari-Liis ja lisab, et need tüdrukud teavad tema elust kõike.
Kui jutt liigub edasi kooliteemadele, kihistab tüdruk naerda ja ütleb, et kool pole ka tema elus hetkel esikohal, kuid lisab, et kool on kindlasti tähtis. Küsimusele, mida tema arvab noorte suhtumisest kooli, ei oskagi Mari-Liis esialgu vastata. Pikema mõtlemise peale ütleb tüdruk, et see oleneb täiesti inimesest ja mis plaanid tal tulevikuks on. Peale seda hakkab Mari-Liis naerma ja lisab, et kuigi kool pole ka tema elus esikohal, on tal tulevikuks suured plaanid. Spordist juttu tehes, läheb Mari-Liisi nägu särama ja ütleb, et sport on tema elus väga tähtsal kohal. Ta on tegelenud nii tennise, jalgpalli, sulgpalli, tantsimise kui ka kergejõustikuga. Mari-Liis arvab, et tänapäeva noored on piisavalt aktiivsed, osavõtlikud ja tegelevad suhteliselt palju spordiga.
Mari-Liisiga edasi vesteldes, tuli jutuks perekond ja vanemad. Küsimusele, mida arvab tema tänapäeva noorte suhtlemisest vanematega, vastab ta, et suhtlemine on halb, sest noortel puudub austus vanemate vastu. Kuid lisab, et ka kõigil pole suhted vanematega halvad ning toob ennast heaks näiteks, sest tema saab oma vanematega hästi läbi, „vahel mõned väiksed arusaamatused on, kuid üleüldiselt on läbisaamine hea“ ütleb Mari-Liis. Vabadusest rääkides Mari-Liis ei kurda ja arvab, et tema vanemad annavad talle piisavalt vabadust. Küsimusele, kumb on tähtsam, kas perekond või sõbrad, jääb tüdruk vaikseks, kuid ütleb siis, et tänapäeva noored ei näita välja, kui tähtis tegelikult perekond nende jaoks on. „Mina ei saaks kummatagi hakkama, “ toob Mari-Liis näitena ennast. Vanemate inimeste arvates on „noorus hukas“, küsisime siis Mari-Liisi arvamust selle fraasi kohta. Kõigepealt naerab tüdruk pikka aega ja siis ütleb: „ Noored on tänapäeval tõesti väga käest ära läinud.“
Lõpetuseks küsisime Mari-Liisi arvamust alkoholi ja suitsetamise kohta. Väikse pausi järel ütleb tüdruk, et igaühel omad huvid ning lisab, et suitsetamine on tingitud noortel stressist ja nii üritatakse olla lahedad.
Maris Püüe 10a
Portreelugu: IT-mees turnib kõrgustes.
Nimi: Mart Rüütel.
Sündinud: 9. Märts 1972
Pere: isa Ott; ema Tamara; õed Maia, Ellen
Õpingud: Keskharidus – Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Kõrgharidus – Tallinna Tehnika Ülikool
Mart on R-Süsteemides töötav programmeerija. Tema sõnade kohaselt on programmeerija see inimene, kes paneb arvuti tegema seda, mida tahetakse, kuid tihtipeale ei ole inimesed üldse kindlad, mida nad täpselt tahavad ja mida on üldse võimalik tahta.
Mart ise teeb põhiliselt selliseid süsteeme, mis korjavad andmeid mingitelt anduritelt ja siis näitavad neid soovitud viisil ekraani peal. „Vahel hakkan hommikust peale programme kirjutama, kuni pea värske. Vahel peab minema klientide juurde asju ajama. Juhtub, et käin ka komandeeringutes,“ kirjeldab Mart oma tööpäeva.
Esimene kokkupuude arvutiga oli tal umbes 14-aastaselt, kui sõbraga mängiti arvutimäng Xonixit. Arvuti taga regulaarselt hakkas ta istuma alates gümnaasiumi esimesest klassis, kuid päris oma isikliku arvuti sai ta alles siis, kui ta oli arvutite taga istunud juba ligikaudu 10 aastat.
Hobiks on tal aga kaljuronimine. „Ma ronin püstloodis seinu, mis on keskeltläbi 20 meetrit kõrged. Kui olen jõundnud raja lõppu siis laskun seal köiega kohe alla tagasi. Oluline on läbida tehniliselt raske rada ilma kalju küljest lahti kukkumata ja julgestusköie otsa rippuma jäämata,“ pajatas Mart kaljuronimise kohta. Trenni teeb ta tehisseinal, kuid iga aasta käib ta kaljuronimisklubiga välismaal ronimas. Enim on ta käinud Ukrainas ja Krimmis. Terve esimese aasta olevat ta kõrgust jubedalt kartnud, kuid nüüdseks on see palju väiksemaks jäänud.
Rääkides kaljuronimises toimuvatest võistlustest on ta 8 ronimisaasta jooksul osa võtnud neist enamikest, mis on toimunud Eestis. „ Lisaks olen käinud võistlemas ka Soomes, Lätis ja Leedus. Üldiselt ei pea ma ennast sportlaseks vaid ainul asjaarmastajaks.“ Eelmisel aastal õnnestus tal tulla Eesti meistriks. Samuti on ta kaks viimast aastat võitnud Eesti kiirusronimise etapi.
Naljatledes räägib ta, et juhul kui kaljul olles tuleks WC vajadus ning alla laskuda pole võimalik, tuleb lasta kalju peale. „Mul endal pole vaja läinud aga väidetavalt on see nii. See on igaljuhul mugavam kui alpinistidel, kes peavad laskma pudelisse,“ lisab ta.
Lõpetuseks räägib ta, et on rahul oma eluga selliselt nagu see on ning ei muudaks midagi, sest ei saa muuta natukest ilma, et see ei mõjutaks kõike muud.
Egle-Riin Rüütel 10a
Lepp Laura 10 b klass
Portreelugu
Viljar Laasi on 23-aastane noormes Tallinnast. Ta teenib leiba Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis füüsikaõpetajana.
Tal endal oli üsna mitu füüsika õpetajat. Neid oli kokku tervelt viis tükki. Kellest kahel olid tõsised probleemid alkoholiga, mis madaldasid tugevalt nende õpetamistaset. ﾜks oli naisterahvas, kellest Viljaril pole ühtegi mälestust. Kuid üks oli meesterahvas, kes suutis õpetada isegi Newtoni Seadused tahvlilapiga pähe. Ka tema viimasel füüsikaõpetajal esinesid tugevad alkohoolsed probleemid ning ta oli konstantselt purjus koguaeg. Ta ei sallinud viielisi õpilasi ja loba, ta soovis konkreetset juttu. Viljaril oli kerge temalt viisi saada, kuna ta vastas küsimustele konkreetselt ja loogiliselt. Füüsika hinne oligi Viljaril alati positiivne, ta pole pidanud suvetööd tegema, lisab Viljar kergendusega.
Oma elukutsevalikule sattus Viljar puhtjuhuslikult. Talle helistati ülikoolist ja küsiti, et kas ta tahab füüsikat tasuta õppima minna. Ja talle anti 20 sekundit aega,et vastata, ta ütles jah.
Kuid lapsepõlves tahtis Viljar hoopis ajaloolaseks saada. Selles oli ta kindel kuni 12. klassi lõpuni. Kuid ajaloo eksamit ei teinud ta 12-klassi lõus, vaid aasta hiljem. Ajalugu ja geograafia olidki tema lemmik õppeained koolis. Eksamid tegi Viljar Eesti keeles, matemaatikas, geograafias, inglise keeles, bioloogias ja ajaloos.
Nüüdseks on Viljar õpetajaametit pidanud 2-aastat. Talle meeldib tema töökoht ja ta on sellega rahul.Viljar lisas et:”Läbisaamine õpilaste ja kolleegidega on sujuv ja sellega pole probleeme tekkinud ja et kollektiiv on super!”. Talle meeldivad lapsed, kuid seda, kui palju lapsi ta ise kunagi tulevikus saada tahab, ta ei oska öelda, ütleb ainult muiates: “Et elan ühe kuu korraga ega üritagi kaugemale vaadata või plaane teha!”.
Oma vabaaega sisustab ta filme vaadates ja veetes aega vabas õhus niipalju kui võimalik. “Suve mõte ongi veeta võimalikult palju aega vabas õhus ja võimalikult vähe toas!”, lisas ta. Kui leidub aega lugemiseks, loeb teaduskirjandust, kuna ilukirjanduseks aega ei jää. Nendib et teaduskirjandus on küll igav, aga seda tuleb ta lugeda seoses õppimisega ülikoolis. Kuid hindab ilukirjandust ikkagi kõrgelt. Meenutades, mis oli tema viimane raamat, mida ta luges jõudis ta tulemuseni et see oli Teet Kallase “Tiliseb tiliseb”.
Portreelugu: Koolivahetuse positiivne kogemus
Nimi: Kristi Laur
Elukoht: Tallinn
Sündinud: 23.03.1993
Kristi Laur on 17 aastane õpilane, kellele meeldib väga tantsida ning on ka avatud uutele kogemustele. Ta kolis hiljuti perega Kohtla-Järvelt Tallinnasse ning on igati rahul sellega.
Vestlesin Kristiga teemal, kuidas temale mõjus koolivahetamine, kui ka linnavahetus ning samuti, mida ta teeb oma vabal ajal.
Küsides Kristi käest miks ta tuli Kohtla-Järvelt Tallinnasse vastas ta, et nad kolisid perega Tallinnasse. TLG osutus tema kooli valikuks kuna ta pidi eelnevalt valima kooli, mis oleks kodu lähedal. Esimesena tuli netiotsingus esile TLG ning sellepärast saigi just see kool valitud.
Küsisin ka, kuidas on elukoha vahetus talle mõjunud. Selle peale mõtles ta natuke aega ja vastas siis, et alguses oli pisut harjumatu ja keeruline seoses kooliga, kuid hiljem harjus ta ära.
Vastuseks, millised on ta negatiivsed või positiivsed kogemused seosed kooliga vastas ta"Rohkem on positiivseid kui negatiivseid(kogemusi), meeldib kooli kord, üritused ja koolikaaslased, kuid igatsen endiseid koolikaaslasi."
Kui küsida Kristilt, kuidas uus klass teda omaks võttis ja kas talle üldiselt oma klass meeldib, vastas ta et peaaegu kõik on tema vastu väga sõbralikud ja toredad.
Klass võttis teda väga ruttu omaks ja suhtusid temasse väga positiivselt, ta sai juba esimesel päeval palju uusi tuttavaid, mille peale oli ta väga üllatunud.
Tema jaoks oli meeldejäävaim ja lõbusaim üritus TLG-s Inglise keele päev.
Vabal ajal käib ta jõusaalis, linnas, kinos, vanalinnas jalutamas ning võtab ka osa erinevatest üritustest. Ta loodab sügisest tagasi minna tantsutrenni, sest ta on tantsimisega juba 6 aastat tegelenud ning ta ei soovi seda pooleli jätta.
Küsisin Kristilt, kas haridus on tema jaoks tähtis, mille peale ta vastas, et on küll, aga kõik peab olema tasakaalus.
Lõpetuseks küsisin, kas ta on koolivahetusega üldiselt rahul, vastuseks tuli kiirelt "Kindlasti olen!".
Johanna Valk 10A
Postita kommentaar