Kodutöö nr 4 - Repliik
Repliik on arvamusloo üks alaliik. See on kirjutaja isiklik arvamus mõnel ühiskonnas aktuaalsel teemal. Meie valisime ajalehest mõne meid puudutava uudise ja kirjutasime repliigi.
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi ajaleht
Repliik on arvamusloo üks alaliik. See on kirjutaja isiklik arvamus mõnel ühiskonnas aktuaalsel teemal. Meie valisime ajalehest mõne meid puudutava uudise ja kirjutasime repliigi.
11 kommentaare:
Kesklinnas parkimine
Praegusel ajal on Eesti ühiskonnas väga suureks probleemiks muutunud kesklinnas parkimine.Seda sellepärast, et süsteem on muudetud ülimalt keeruliseks. Tasuta parkimine kesklinnas on väga vähestel aladel. Enamasti kas on erastatud või siis on teatud aja limiit, mil saab parkida ilma midagi tasumata.Tasuta on parkimine kesklinnas vaid pühapäeviti ja riiklikel pühadel. Tasulisel alal parkimine , võib minna üsna kulukaks. Sest, tasuta saab vaid 15 minutit. Sama on ka parkimismajadega . Kuid seal on enamasti tasuta 1 tund. Aga siiski tuleb tavaliselt arve üsna krõbe.
Kõige suuremaks probleemiks on siiski parkimise tasumine, mis on kirjeldatud väiksel liikusmärgi formaadilisel alusel , ning parkimine käib nüüdsest enamus kohtades mobiilselt. See võib pakkuda nii mõnelegi inimesele raskusi. Pealegi on parkimis kohti väga vähe. Ning talviti , on pooled kohad lume all.
Probleemi lahendamiseks , tuleks linnal luua rohkem parkimis kohti , parkimismaju ning selgitada ning reklaamida uut tasumis viisi.
Mari-Liis Laan
REPLIIK
„Rääkiv prügikast“
Tänapäeval on suureks probleemiks prügi maha viskamine ja väheste prügikastide arv. Kui inimestel küsitakse, miks nad prügi maha viskavad, on tavaliselt vastuseks see, et ega ma prahti endale tasku ei pane ja kui prügikasti pole, ei jää muud üle, kui see visatakse maha.
Välismaal on kampaania „Rääkiv prügikast“, kus prügikast ütleb aitäh, kui prahi sinna viskad. See on heaks inspiratsiooniks lastele pragi prügikasti viskamiseks. Selline kampaania tekitab inimesel noorelt juba sisse harjumuse, et prügi visatakse prügikasti.
Üheks lahenduseks oleks kindlasti rohkemate prügikastide paigutamine rahvarohketesse kohtadesse. Ning teiseks erinevate kampaaniate väljamõtlemine, mis inspireeriks inimesi oma prahi prügikasti viskamiseks. Tuleks korraldada ka erinevaid üritusi, kus räägitakse looduse hoidmisest ja kuidas loodus mõjutab tugevasti meie endi elu.
Maris Püüe
10a
Repliik: Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmi Festivali l(HÕFF2010) oli
elevust tekitav.
23-25 aprill Haapsalu Kultuurikeskuses viiendat korda toimuval HÕFFil linastus kokku 30 filmi 15 riigist, neist 19 olid täispikad linateosed. Sellel aastal oli festivali keskpunktiks prantsuse horror, mida esindasid kaks rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud zombiefilmi "Hord" ja "Mutandid". Teine fookus oli pühendatud Jaapani filmilavastaja- ja näitleja Shinya Tsukamoto nn. küberpungi filmižanrile aluse pannud "Tetsuo" sarjale. Festivali eesmärgiks on tutvustada kohalikule publikule selles šanris tunnustatud filme ja nende autoreid.
Publiku suurus ja festivali huvi on aastatega aina kasvanud ning õõvastust ja adrenaliini tekitavad filmid köidavad inimesi rohkem kui varem. Publiku poolehoid kuulus seekord legendaarsetele Jaapani filmidele, sest tundub et nende vaikne keerulisus ja kõle helide maailm on meile põhjamaalsatele vastuvõetavam. Ehmatusele ülesehitatud filmid olid seekord vähem külastatud, sest taoliste filmide üleküllus on suur ja inimesi ei eruta see enam niiväga. Arvan ka, et eestlaste temperamendi tüübiga see nii hästi ei kohandu.
Kohalikele oli see suur sündmus tuues linna palju väliskülalisi ja aktiivseid üritusi. Juba kuid varem olid kohalikel filmikavad läbi uuritud ja nende lapsedki ootasid põnevusega, kuigi neile oli enamus filme siiski keelatud närvikõdi nautida. Haapsalu öödesse tõi õudust lisaks kinolinale veel ka zombiparaad, festivali avaööl, kunstnikke verised ülesastumised performensite näol. Filmihuviliste elu lihtsustas eribuss, mis liikus festivali päevadel Tallinna ja haapsalu vahel, mis oli kõigil päevadel rahvast täis.
Arvan, et sellised üritused elavdavad tugevalt kohalikku kultuurielu ja taoliste ettevõtmiste Tallinnast välja viimine on väga tore ettevõtmine.
Tärkaval kevadkuul oli verine ja õõvastav üritus esimeseks väliürituseks ja see õnnestus korraldajatel hästi. Märkusena ütlen, et meie õudusfilmi festival on üks ainukesi omalaadseid festivale maailmas, aga samas Eestis pole vändatud ühtegi profesionaalset täispikka õudusfilmi.
Fekaalid
Kui kõnnime tänavatel, ei üllatu me, kui näeme maas meie armastatud koduloomade väljaheiteid. Vaatamata uutele tänava seadustele, ei viitsi inimesed oma loomade järelt ikkagi koristama. See probleem on muutunud aina aktuaalsemaks „ohutsoonides“ nagu näiteks pargid, eriti äärelinnas.
Loomaomanikel leidub ikka lõpmata ettekäändeid, miks need kilekotte kaasas nad ei kanna: et nende koer on haige ja ei tee väljaheiteid, et nad unustasid kotid koju või et see on liiga ebameeldiv nende jaoks. See on suhteliselt veider, sest kindlasti kõige ebameeldivamalt tunnevad end inimesed tänaval, kellel on oht astuda „miinide“ sisse. Kõige imelikum on see, et mõnes kohas võib näha koristajaid lihtsalt ignoreerides neid.
Kusjuures vältida saaks selliseid asju täiesti kergelt. Näiteks, miks vahel võib kohata märki, mis keelab inimestel avalikus kohas urineerida ja selle eest võib saada trahvi? Ja samas koerte järelt mitte koristamise eest ei karistata kedagi.
Ühistranspordi piletihinnad
Minu arust on ühistranspordi puhul üheks probleemiks piletite kättesaadavus ning samuti nende piletite hinnad. Riik soovitab kasutada ühistransporti, kuid sealjuures tegutseb ka munitiplaalpolitsei, kes korjab kokku nn. „jänesed“, mis on küll hea ja nad on teinud suurepärast tööd, sest piletita sõidab järjest vähem inimesi. Kuid järsku piletite mitte kättesaadavus järjest kõrgemate hindadega ning sealjuures pidev munitsipaalpolitsei kontroll vähendab üldse ühistranspordi kasutatavust.
Sa saad küll pileti normaalse hinnaga kätte neid müüvatest putkadest, kuid selle puhul on probleemiks nende putkade puudumine ja ka olemasolevates ei müüda pileteid alati. Seega kui sinu kodulähedases peatuses pole putkat pead sa vahest kõndima mitu peatust, et leida mõni ning kui selleski ei müüda pileteid siis ennem jõuad sa juba ise vajaliku peatuseni jala kui otsida endale putka milles müüakse pileteid. Siis on teine võimalus osta pilet ühistranspordist endast, kuid olgem ausad, need hinnad on meeletud. Ning inimesed, kellel puudub telefon või kõneaeg ei saa endale ka tellida seda piletit. Need inimesed kellel on kuukaart, neil on tõesti kerge aga kõik inimesed ei sõida niivõrd tihti, et neil oleks põhjust osta endale see.
Lahendusena näen ma kas piletihindade alandamist samale tasemele ühistranspordis sellisena nagu need on putkades. Või siis võiks leida mõni muu alternatiiv kust pileteid osta saaks iga inimene. Kuna putkad igas peatuses ei oma mõtet võiks nende asemel olla näiteks elektroonilised piletit müüvad aparaadid kuhu sa paned raha sisse ja vastutasuks annab ta sulle pileti.
Egle-Riin Rüütel 10a
Lepp Laura 10 b klass
Repliik
Laura Lepp
Euroremont
Kuigi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi remont, mis leids aset 2009.-aastal ja saatis korda suuri muutusi koolimajas, on leidnud ka vastukaja. Kooli direktor Jaan Paasi sõnul vajas kool remoti ja turvalisus süsteemide uuendamist, samuti torustik vajas väljavahetamist. Kuid toimusid ka suured muutused kooli üldvälimuses. Tehti siseremont ja välisremont. Kuid kõigel sellel on ka negatiivsed küljed.
Enne remonti oli Tallinna Lilleküla Gümnaaasiumil omapärane välimus, nüüd aga näeb välja nagu iga teine koolimaja Tallinnas. Euroremont on rikkunud kooli omapära. Igas koolimajas on kollased uksed nagu nüüd ka seal. Rääkimata ukselävel asetsevatest kõrgetest lävidest, mille otsa on väga kerge komistada ning mis omakorda võib muuta hädaolukorra veelgi ohtlikumaks, nt. üks laps komistab ja kõik teised tema otsa. Kooli välisviimistlus on samuti ülekäte tehtud. Vahetati välja osaliselt seinaplaadid, mille asemele pandi garaaži ust meenutav materjal. Milleks oli vaja üldse siis vahetada, kui ainult osaliselt. Remondiga kaasnesid ka probleemid seinte õrnuses ja määrduvses. Seintele ei lubatud plakateid panna, isegi mitte keemiatabelit keemia klassis, mis raskendas oluliselt õpetaja tööd. Geograafia klassi ei saand riputada maakaarti. Seega mõjutas remont ka õpetajate õpetamisvõimalusi.
Kuid nagu paberil on kaks poolt on ka remondil. Enne remotni esines koolis wc-probleem. Nimelt liiga vähe ja mitte piisavalt privaatsed. Ehitati lausa eraldi wc-d. Samuti ehitati lift, millest on tugevalt kasu raskete esemete transportimisel. Ka sportimisvõimalused paranesid tunduvalt. Endine võimla suurus mõjutas tugevalt võistlusi ja ka tunde. Ei võimaldanud korraldada võistlusi jne. Kuid pärast suurendamist paranesid tingimused märgatavalt.
Kuid kokkuvõttes on kool siiski õppeastus ja loeb ju raamatu sisu mitte selle kaaned.
repliik:
Tänapäeva probleemiks on teede auklikus. Teid küll parandatakse, kuid väga kehvasti. Mõndades kohtades parandatakse auke nii et need topitakse kruusa täis. See lõhub jubedalt autosi. Eesti teed on üldse üpriski lapilised, eriti väikesed tänavad. Eestist ei tase kasutatud autot osta, sest need on Eesti teedel sõitmisega ära lõhutud. Autode remont on kulukas kõigi jaoks.
Üheks lahenduseks oleks et teid parandatakse hoolikamalt ja paremate vahenditega ja et teid hooldataks.
Mariliis Paumets
Repliik "Vähene liikumine"
Tänapäeva kiiresti kasvavaks probleemiks on istuv eluviis, mis on aga küllaltki kahjulik inimese tervisele. Liikumine on hädavajalik igas vanuses inimesele. See on hea enesetunde parandamiseks ning ka haiguste ennetamiseks.
Praegusel ajal keskendutakse lastekasvatamise puhul liialt palju hariduse omandamisele, aga selle kõrvalt unustatakse ära enda ja oma laste tervis.
Lääne-Euroopas on väga levinud jalgrattaga kesklinnas liikumine. Selline eluviis on kasulik tervisele, eelkõige südamele, kui ka keskkonnale. Rattaga liikumine nimelt ei saasta õhku ja sellega saab ka kiiremini liigutud, kui jalgsi. Eestis pole aga see nii levinud, kuna elanikud pole seda omaks võtnud. Võib-olla on asi trollides, mille peatusi on ülemäära palju või ka jalgrattateedes, mis pole piisavalt läbimõeldud.
Et linnainimesi rohkem liikuma saada on vaja linnal rohkem tähelepanu pöörata oma elanike tervisele ja selleks midagi ette võtta, kas või luues rohkem rattalaenutamis kohti kesklinna.
Johanna Valk 10 A
Postita kommentaar